Mõisted

Formaalne õpe - õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis/koolituskeskuses või töökohal) ning on (eesmärkide, aja või õpitoe tähenduses) selgelt määratletud õppimisena. Formaalne õpe on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb see tunnistuse saamisega.

Mitteformaalne õpe - Õpe, mis toimub planeeritud tegevustena, mis ei ole selgelt määratletud õppimisena (õpieesmärkide, õpiaja või õpitoe tähenduses), aga sisaldab olulisi õpielemente. Mitteformaalne õpe on õppija seisukohalt kavatsuslik. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.

Informaalne õpe - õpe, mis tuleneb igapäevasest tegevusest tööl, perekonnas või vabal ajal. See ei ole (eesmärkide, aja või õpitoe osas) organiseeritud või struktureeritud. Informaalne õpe on õppija seisukohast enamasti ettekavatsemata. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.

Pädevus - võime rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis.

Kõrgharidus

Ainepunkt - arvestuslik ühik, milles arvutatakse õppemahtu.Eestis on rakendunud Euroopa ainepunktide süsteem, mille järgi 1 EAP vastab 26 tunnile üliõpilase tööle ja ühe õppeaasta maht on 60 ainepunkti.

Õppekava - õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valiku­võimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekava võib näha ette spetsialiseerumise ühele erialale (peaerialale) või mitmele erialale (pea- ja kõrvalerialale).

Õpitulemused ehk õpiväljundid - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpitulemuste saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kirjeldatud kõrgharidusstandardi lisas „Kõrgharidustaseme astmete õpitulemused". Kui õppekava näeb ette spetsialiseerumise ühele või mitmele erialale, kirjeldavad õpitulemused peaerialal saavutatavaid õpitulemusi.

Moodul - õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained ees­märgistatud õppeainete kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Mooduli mahu ainepunktides määrab õppeasutus, arvestades  mooduli mahu määramisel eesmärki luua eeldused üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks ning eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks.

Peaeriala - spetsialiseerumine, mille tulemusel üliõpilane omandab õppeastmele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud ning mis on eelduseks kindlal erialal tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Peaeriala moodustab vähemalt 50 protsenti (sealhulgas lõpetamise nõudeks olev eksam või töö) üliõpilasele õppekavaga määratud õppe mahust.

Kõrvaleriala - spetsialiseerumine peaerialaga samal või teisel õppesuunal, mille tulemusel üliõpilane omandab lisaks peaerialale täiendavaid teadmisi ja oskusi kõrvalerialal tööle asumiseks ning õpingute jätkamiseks järgmisel õppeastmel. Kõrvaleriala moodustab vähemalt 30 ainepunkti või Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt 45 ainepunkti õppekavas määratud õppe mahust või juhul, kui kõrvaleriala omandatakse mitme õppeastme läbimise jooksul, vähemalt 30 ainepunkti või Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt 45 ainepunkti õppekavades määratud õppe mahust.

Täiskoormusega õpe - täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Ülikooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded.

Osakoormusega õpe - Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Ülikooli nõukogu võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri.

Kutse - tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtus­hinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötades.

Kutsekvalifikatsioon - antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Kutsestandard - dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

Kutsekvalifikatsiooni omistav organ (KOO) - on praktilise kutseomistamise keskne organisatsioon. KOO kohustusteks on suhtlemine kutse taotlejatega, nende tegeliku kompetentsuse hindamine ning kutsetunnistuste väljaandmine. KOO-na võib tegutseda avalikul konkursil kutsenõukogu poolt valitud ja kutseregistris kuni viieks aastaks vastavat registreeringut omav juriidiline isik, riigi- või valitsusasutus. Registreerimisel määratakse kutsestandarditest tulenevad kutsenimetused ja tasemed, mille osas organil on õigus kutseid omistada.

Kutsekomisjon - KOO poolt töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühenduste ja koolitajate esindajatest moodustatud komisjon kutseomistamise erapooletuse tagamiseks. Kutsekomisjon töötab välja kutseomistamise korra, kutseeksami läbiviimise korra ning hindamisjuhendi hindajatele.

Kutseregister - riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude, kutsestandardite, kutset omistavate organite ning kehtivate kutsetunnistuste kohta.

Riiklik õppekava - dokument, mis määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerimisvõimalused

Kooli õppekava - kutseõppe alusdokument, mille kool koostab iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja riikliku õppekava ning arvestades erinevate õppevormidega

Moodul - õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud. Moodul koosneb ühest või mitmest õppeainest või teemast. Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures mooduli maht on täisarv ja väikseim mooduli maht on üks õppenädal. Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks.

Õppenädal - üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle.

Üldõpingute moodul - määratleb õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumi. Üldõpingute moodulisse on lõimitud üldharidusaineid mahus ja valikus, mis on vajalik vastava kutse- või eriala omandamiseks.

Põhiõpingute moodul - määratleb kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumi. Põhiõpingute moodulisse on lõimitud üldharidusaineid mahus ja valikus, mis on vajalik vastava kutse- või eriala omandamiseks.

Valikõpingute moodul - määratleb teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5-30% õppekava mahust.